SlideShare a Scribd company logo

Võrtsjärve ökosüsteem

•Download as PPTX, PDF•
•
KatiK
KatiK

Related slideshows

Täisnurkne kolmnurk
Täisnurkne kolmnurkTäisnurkne kolmnurk
Täisnurkne kolmnurk
 
Funktsioonid I
Funktsioonid IFunktsioonid I
Funktsioonid I
 
Protsendi leidmine arvust.
Protsendi leidmine arvust.Protsendi leidmine arvust.
Protsendi leidmine arvust.
 
1 of 12
VÕRTSJÄRVE ÖKOSÜSTEEM Kati Kollom
GEOGRAAFILINE ASEND  Võrtsjärvega piirneb 3 maakonda: Viljandi, Tartu ja Valga ning 7 vallaga: Tarvastu, Kolga Jaani, Viljandi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka.
VÕRTSJÄRVEST ÜLDISELT  Eesti suurim sisejärv (Virtsjärv)  Pindala 270 km²  Pikkus 35 ja laius 15 km  Keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 6 m  Keskmine veetase 34 m  Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassil ma. Väljavoolav jõgi on Emajõgi.  Kaldajoon 109 km  Järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar  Võrtsjärve valglal elab ligi 100 000 inimest.
GEOLOOGIA JA RELJEEF  Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku.  Kaldad on madalad.  Ida- ja läänekallas on kiviklibune, savine, mudane ja liivane.  Muda levik on valdavalt järve lõunaosas.  Järvemuda suurim paksus on 12 m ja järvelubja suurim paksus 8 m.  Järvemuda ja -lubja koguvaru on umbes 313,2 miljonit m3.
KLIIMA JA VEESTIK  Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°C.  Sademeid langeb 591 mm aastas.  Mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud 135 päeva jooksul.  Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m ja madalaim 32,20 m.  Vesi on väheläbipaistev, rohekaskollane ja pruunikas.  Vesi soojeneb ja jahtub väga ruttu.
TAIMESTIK  Koosneb 600 taksonist.  Suurtaimi 110 liiki.  Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk, harilik pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus- penikeel.  Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi, järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed.  Vetikaid on sinivetikad ja ränivetikad.  Õitsemine algab mais, kestes septembri või oktoobrini.
LOOMASTIK  Järves elab 27 kalaliiki.  Latikas, ahven, haug, koha ja angerjas.  Järv annab meie sisevete kalatoodangust 6 - 15 %.  Angerjas on põhilisi tööstuskalu.  Haug on kalade väljapüügi seas esimesi.  Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala.
LINNUD  Võrtsjärvel on kohatud 92 liiki linde.  Kõige arvukamad on naerukajakad.  Pesitsejad on tuttpütt ja tähtsad on veel mustviires, punapea- vart, sinikael- ja rägapart, kõrkja- roolind.  Veelinde on järve lõunaosas, kus elutseb ka ondatra.  Rändeperioodil võib järvel näha luiki, hanesid jt. linde.
PROBLEEMID  Liigtoitelisus  Veepinna taseme kõikumine  Hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu  Viimane suur sügisene madal veeseis oli 2006 aastal, kus järve madalas põhjaosas paljandus järvepõhi kuni paarisaja meetri laiuselt paljude kilomeetrite pikkusel rannaalal  Kuna kalurid lasevad Võrtsjärve angerjamaime, on nad huvitatud oma raha tagasisaamisest täiskasvanud angerjate näol.
KAITSE  Reguleerida järve veetaset, ehitades selleks tammi Emajõe lähtele. See plaan pole seni teostunud ning järv saab elada ühes rütmis loodusega.  2000. aastal moodustati Võrtsjärve Sihtasutus, mille peaeesmärgiks on Võrtsjärve puhkemajanduse ja kaitse korraldamine.
KASUTATUD KIRJANDUS  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3% A4rv1  http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4r v  http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vortsjarv _kristi.htm  www.google.ee/pildid  http://www.vortsjarv.ee/  ENEKE
TÄNAN KUULAMAST! Kas on küsimusi

More Related Content

Võrtsjärve ökosüsteem

  • 2. GEOGRAAFILINE ASEND  Võrtsjärvega piirneb 3 maakonda: Viljandi, Tartu ja Valga ning 7 vallaga: Tarvastu, Kolga Jaani, Viljandi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka.
  • 3. VÕRTSJÄRVEST ÜLDISELT  Eesti suurim sisejärv (Virtsjärv)  Pindala 270 km²  Pikkus 35 ja laius 15 km  Keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 6 m  Keskmine veetase 34 m  Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassil ma. Väljavoolav jõgi on Emajõgi.  Kaldajoon 109 km  Järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar  Võrtsjärve valglal elab ligi 100 000 inimest.
  • 4. GEOLOOGIA JA RELJEEF  Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku.  Kaldad on madalad.  Ida- ja läänekallas on kiviklibune, savine, mudane ja liivane.  Muda levik on valdavalt järve lõunaosas.  Järvemuda suurim paksus on 12 m ja järvelubja suurim paksus 8 m.  Järvemuda ja -lubja koguvaru on umbes 313,2 miljonit m3.
  • 5. KLIIMA JA VEESTIK  Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°C.  Sademeid langeb 591 mm aastas.  Mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud 135 päeva jooksul.  Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m ja madalaim 32,20 m.  Vesi on väheläbipaistev, rohekaskollane ja pruunikas.  Vesi soojeneb ja jahtub väga ruttu.
  • 6. TAIMESTIK  Koosneb 600 taksonist.  Suurtaimi 110 liiki.  Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk, harilik pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus- penikeel.  Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi, järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed.  Vetikaid on sinivetikad ja ränivetikad.  Õitsemine algab mais, kestes septembri või oktoobrini.
  • 7. LOOMASTIK  Järves elab 27 kalaliiki.  Latikas, ahven, haug, koha ja angerjas.  Järv annab meie sisevete kalatoodangust 6 - 15 %.  Angerjas on põhilisi tööstuskalu.  Haug on kalade väljapüügi seas esimesi.  Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala.
  • 8. LINNUD  Võrtsjärvel on kohatud 92 liiki linde.  Kõige arvukamad on naerukajakad.  Pesitsejad on tuttpütt ja tähtsad on veel mustviires, punapea- vart, sinikael- ja rägapart, kõrkja- roolind.  Veelinde on järve lõunaosas, kus elutseb ka ondatra.  Rändeperioodil võib järvel näha luiki, hanesid jt. linde.
  • 9. PROBLEEMID  Liigtoitelisus  Veepinna taseme kõikumine  Hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu  Viimane suur sügisene madal veeseis oli 2006 aastal, kus järve madalas põhjaosas paljandus järvepõhi kuni paarisaja meetri laiuselt paljude kilomeetrite pikkusel rannaalal  Kuna kalurid lasevad Võrtsjärve angerjamaime, on nad huvitatud oma raha tagasisaamisest täiskasvanud angerjate näol.
  • 10. KAITSE  Reguleerida järve veetaset, ehitades selleks tammi Emajõe lähtele. See plaan pole seni teostunud ning järv saab elada ühes rütmis loodusega.  2000. aastal moodustati Võrtsjärve Sihtasutus, mille peaeesmärgiks on Võrtsjärve puhkemajanduse ja kaitse korraldamine.
  • 11. KASUTATUD KIRJANDUS  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3% A4rv1  http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4r v  http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vortsjarv _kristi.htm  www.google.ee/pildid  http://www.vortsjarv.ee/  ENEKE