Roheline

See artikkel räägib värvusest, teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi Roheline (täpsustus) ja Rohelised.

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Roheline
Spektrivärvuse koordinaadid
Lainepikkus	~520–570 nm
Sagedus	~575–525 THz
Värvi koordinaadid
Hex kood	#008000
Allikas	HTML/CSS Green[1]

Roheline on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~520–570 nanomeetrit ja paikneb sinise ja kollase vahel. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib rohelist värvust selle värvusega objektide järgi nagu muru, puulehed ja taimed.^[6] Sõna "roheline" kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka.^[7]

Varaseim sõna "roheline" kasutus arvatakse esinevat Heinrich Gösekeni 1660. aasta grammatikas, kus viidatakse värvisõna tuletamisele nimisõnast "rohi":

Von der Etymologia. Das Adjectivum Nominale kombt her â nomine Substantivo [...] Rohhone rohholine grün a Rohhi Kraut.^[8]

Rohelisi värvitoone tähistatakse eesti keeles liitomadussõnaga, kus sõna roheline ette on lisatud võrdlusalust märkiv täiendosa. See võib olla ainult nimetavas käändes (mürkroheline, smaragdroheline, oliivroheline) või omastavas käändes (samblaroheline, leheroheline, mereroheline) või nii nimetavas kui ka omastavas käändes, näiteks paralleelvormid rohuroheline ja rohiroheline.

Eesti murretes väljendavad värvimõistet "roheline" roh- ja halja- tüvelised sõnad, esimene neist üldlevinud, kuid erinevusi on tüve lõppvokaalis (roheline, rohiline) ja sufiksis (rohiline, rohilane). Eesti idapiiril ja Kagu-Eestis on rohelise värvi üldnimetuse funktsioonis kasutatud balti laensõna haljas, mida pole kasutataud üksnes taimestiku, vaid roheliste loomade, seente, lõngade, kanga värvuse märkimiseks. Liitsõnad märgivad rohelise varjundeid: mustjanõ hal'ass, kollaseroheline, oraserohiline jt.^[9]

Sõna "roheline" arvatakse olevat ilmunud eesti keelde 17. sajandil, mil see hakkas asendama varem üldlevinud, kuid värvinimetusest laiema tähendusväljaga sõna "haljas".

Regilauludes esineb nii "roheline" kui ka "haljas" harva. Antoloogia "Eesti rahvalaulud" 772 laulust esineb sõna "haljas" kümnes laulus ja selle tähendus on kas helkiv (haljas on mõõk ja hõbe) või lehtes taimestik (haljas kask, haab, tärkav oras haljendab). Sõna "haljas" paralleelsõnadeks on lauludes metallid nagu kuld ja hõbe või läikiv kard, aga mitte teised värvisõnad. Selle najal on oletatud, et isegi kui sõna on olnud enne 17. sajandit põhivärvisõna, on see regilaulus taandunud nagu keeleski. Sõna "roheline" esineb veelgi harvem: 772 laulust kahes laulus, kus kasutati seda sõna ühes laulus kahel ja teises laulus kolmel korral. Sõna vormeliseosed on roheline–roosiline (tee) ja roheline–Rootsi, mida mõlemat on peetud kujunditena suhteliselt saamatuiks ning tunnistuseks, et pärast 17. sajandit oli regilaulu vormeliloome juba väheaktiivne.^[10]

Roheliste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.

Mõnes keeles ei tehta "sinisel" ja "rohelisel" vahet. Näiteks vietnami keeles on nii roheline kui sinine xanh. Vajadusel võib rohelise kohta öelda xanh lį cāy "xanh ('nagu lehed') ja taeva kohta xanh nước "xanh ('nagu taevas').

Mõnes keeles on aga alles viimasel ajal hakatud sinisel ja rohelisel vahet tegema. Näiteks jaapanikeelne sõna ao (青) võib olenevalt olukorrast viidata nii sinisele kui ka rohelisele. Alles tänapäeval on jaapanlastel kasutusele võetud ka rohelist tähistav sõna (緑, midori).

Aditiivses RGB-mudelis on roheline üks kolmest primaarvärvusest. Rohelise valguse liitmisel sinisega saadakse helesinine värvus (cyan), punase valgusega kollane.

Subtraktiivses värvisünteesis pigmentvärvide korral, RYB-värvimudelis, samuti neljavärvitrüki korral, on roheline üks kolmest sekundaarvärvusest. Segades erinevaid siniseid ja kollaseid värvipigmente, saadakse eri pigmentide puhul erinevaid rohelisi värvitoone, kuid ükskõik millist sinise pigmendi segamisel ükskõik millise kollase pigmendiga on tulemuseks alati mingi roheline toon.

• 
  Aditiivses värvisünteesis on roheline primaarvärvus, mille segamisel sinise või punasega saadakse helesinine või kollane värvus (RGB-mudel)
• 
  Roheline subtraktiivses RYB-mudelis
• 
  Roheline sekundaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis saadakse kollase ja sinise segamisel (CMY-mudel)
• 
  Vasakult teine on ajalehepildi trükk ainult sinise ja kollase osavärviga

Olenevalt värvisüsteemist võib rohelise täiendvärvus olla puhas punane, fuksiinpunane või punakasviolett.

Erinevad värvisüsteemid on ühel meelel rohelise segamises subtraktiivses värvisünteesis sinisest ja kollasest pigmendist, kuid eri pigmentvärvide segamisel saadud rohelised värvused värviringides vanemates värviteooria-raamatutes erinevad toonilt.

Kolme põhivärvusega värvisüsteemides, nagu Goethe värviringil, Charles Blanci ja Johannes Itteni värvitähtedel jt, on rohelise vastandvärvuseks värviringis tavaliselt punane; rohelise toon on neis valdavalt soojem, tuntava kollase osakaaluga.

Kaheksa põhivärviga Ostwaldi värvisüsteemis on rohelisi kaht tooni - soe kollakas leheroheline ja jahe sinakas mereroheline; nende komplementaarvärvused on vastavalt kannikesesinine ehk violett (Veil) ja punane.

Nelja põhivärviga värvisüsteemides, nagu NCS või CIELAB-värviruum, on rohelise täiendvärvus punane; NCS-i psühholoogiline põhivärvus roheline on pigem jahedapoolse tooniga.

Viie põhivärviga Munselli värvisüsteemis on keskmise rohelise (5G), mis on pigem jahe toon, vastandvärvuseks punakaslilla või purpurne, kollakasrohelise (5GY) vastandvärvus on lilla ja sinakasrohelise (5BG) vastandvärvus punane.

RGB-mudelis on rohelise täiendvärvus fuksiinpunane (Fuchsia).

• 
  Goethe värviring, 1809
• 
  Charles Hayteri varases süsteemis on roheline gummiguttist ja Preisi sinisest segatud külmem toon
• 
  Primaar- ja sekundaarvärvused lihtsal skeemil Jean-François Léonor Mérimée raamatus 1830. aastast
• 
  George Fieldi "Chromatography" 1841. aastast järgi on asuursinisest ja kollasest segatud sooja rohelise värvuse täiendvärvus roosakaspunane
• 
  Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus annavad asuursinine ja sidrunkollane koos kollaka rohelise
• 
  Loomuliku värvisüsteemi (NCS) põhivärvid vastandpaarikaupa
• 
  NCS-i värviring psühholoogiliste põhivärvustega telgedel (roheline on G)
• 
  Munselli värviringis on põhiroheline külm 5G

Inimese silm on kõige tundlikum roheliste toonide puhul, sest selles alas on kepikeste ja kolvikeste (vastavalt skotoopiline ja fotoopiline nägemine) funktsioneerimine kõige efektiivsem. Pimedusega kohanenud inimsilma tundlikkus on suurim lainepikkusel umbes 507 nm, mis vastab sinakasrohelisele värvusele, valgusega kohanenud silm päevavalges on kõige tundlikum umbes 555 nm juures, mis vastab kollakasrohelisele värvusele^[11].

Inimese silmadel on kolme tüüpi koonusrakkusid. Mõnel juhul üks neist puudub või on vigane, mis võib põhjustada värvipimedust, kõige tavalisemalt suutmatust eristada punast ja kollast rohelisest (deuteranoopia ehk puna-rohelise värvipimedus juhtub juhul, kui puudub rohelisele tundlike koonusrakkude toimimine)^[12].

Roheline värvus on silmale rahustav. Uuringud on näidanud, et roheline keskkond võib väsimust vähendada.

Roheline kiir on optiline nähtus, mille korral loojuva Päikese viimane kiir või tõusva Päikese esimene kiir on 1-2 sekundi vältel roheline.

Keemilised ühendid ja mineraalid, mis on rohelist värvi (osa neist on kasutusel ka värvipigmentidena), sisaldavad sageli kroomi (kroomoksiid Cr₂O₃), vaske (aluseline vaskkarbonaat 2CuCO₃.Cu(OH)₂) või koobaltit (koobalt-kroom-spinellkompleks CoCr₂O₄).

• 
  Kroomoksiid
• 
  Vask(I)bromiid
• 
  Vask(II)bromiid
• 
  Vask(II)kloriid
• 
  Aluseline vaskkarbonaat
• 
  Koobalt(II)bromiid
• 
  Koobalt(II)hüdroksiid

Rohelistest vääriskividest on tuntuim smaragd, erkrohelise värvusega heksagonaalne mineraal, berülli erim.

Rohelised vääriskivid on ka on malahhiit ja nefriit, peridoot ehk krüsoliit ja krüsopraas, roheline turmaliin on verdeliit. Rohelise grossulaari läbipaistev smaragdroheline erivorm on tsavoriit, rohelised granaadid on demantoid ja uvaroviit. Rohelise värvusega on ka mineraalid moldaviit, unakiit, avanturiin, serafiniit, preniit, sinakasrohelised on dioptaas, krüsokolla ja amasoniit.

• 
  Smaragd
• 
  Malahhiit
• 
  Esiaja jadeiitripatsid Jaapanist
• 
  Krüsopraas Queenslandist
• 
  Demantoid Uraalist
• 
  Uvaroviit
• 
  Preniit
• 
  Verdeliit Madagaskarilt
• 
  Grossulaarid
• 
  Tsavoriit
• 
  Lihvitud avanturiinid
• 
  Dioptaas Namibiast
• 
  Serafiniit

Sinakasrohelisi vaske sisaldavaid mineraale atakamiiti, antleriiti ja miksiiti, samuti rohelist malahhiiti on jahvatatult kasutatud looduslike värvipigmentidena. Peamiselt glaukoniidist ja seladoniidist on tehtud terra verde ehk rohelise mulla nimelist oliivrohekat muldpigmenti, volkonskoiidist sügavrohelist.

• 
  Antleriit
• 
  Seladoniit
• 
  Glaukoniit
• 
  Glaukoniidipalad lubjakivis
• 
  Volkonskoiit

Roheline on looduses levinud värvus, sest paljud taimed ja vetikad on rohelised fotosünteesis osaleva keeruka orgaanilise ühendi klorofülli tõttu. Klorofüll on orgaaniline pigment, mille abil toimub fotosünteesiks vajaliku valgusenergia salvestamine taimerakkudes. Taimed tunduvad rohelised, sest klorofüll neelab valguse pikki (punane) ja lühikesi (sinine) lainepikkusi palju rohkem kui nei lainepikkusi, mis inimsilmale tunduvad rohelised, mistõttu ülejääv rohelisena tajutava lainepikkusega valgus peegeldub.

Evolutsioonis tekkis klorofüll esmakordselt ookeanides elavates organismides, kus fotosünteesi kasutasid juba lillad halobakterid, kes eraldasid bakteriorodopsiini abil energiat valguse rohelisest spektrivahemikust. Uued, klorofülliga organismid hakkasid kasutama ära spektri neid osi, mida halobakterid ei kasutanud.^[13]

On rohelisi kalu, linde, putukaid ja roomajaid, aga ei ole mitte ühtegi rohelist imetajat.

Loomade roheline värvus on tavaliselt seotud varjevärvusega, mis sulandub ümbritseva keskkonna taimede klorofüllrohelisse. Enamik kalu, roomajaid, kahepaikseid ja linde näivad rohelised sinise valguse peegeldumise tõttu läbi kollase pigmendikihi. Turakoverdiin on üks keemilistest ühenditest, mis eriti lindudel annab rohelise tooni.

Selgrootutel, nagu putukad või limused, on roheline värvus porfüriinipigmentide tõttu, mis mõnikord on põhjustatud toitumisest; see võib põhjustada ka nende väljaheidete rohelise värvuse. Teised ühendid, mis on seotud organismide rohelise värvusega, on flaviinid ja hemanovadiin. Roheline ämblik Micrommata virescens on roheline hemolümfis ja kudedes sisalduva biliini tõttu.

Ained, mis võivad anda nahale roheka tooni, on sapis leiduv roheline pigment biliverdiin ja vaseioone sisaldav valk tseruloplasmiin.

Roheline võib loomade (linnud, lülijalgsed jt) katetel esineda ka struktuurse värvusena.

• 
  Veekonn
• 
  Lehekonn (Hyla arborea)
• 
  Mamba Dendroaspis angusticeps
• 
  Amatsoonpapagoi
• 
  Roheturako (Tauraco persa) on andnud nimetuse rohelisele pigmendile turakoverdiinile
• 
  Lehtritsikas Phyllium siccifolium
• 
  Palvetaja (Mantis religiosa)
• 
  Ämblik Micrommata virescens
• 
  Paabulinnu sulgede roheline on tingitud lisaks pruunile pigmendile ka struktuursest värvusest
• 
  Isaskveesal (Pharomachrus mocinno)
• 
  Roheline koolibri Eupherusa eximia
• 
  Põlluliivikas (Cicindela campestris)

Eesti faunasse kuuluvad rohe-tüvelise nimega selgrootutest sinilibliklane rohetiib, koerlibliklane rohetäpik, roheöölane (Bena bicolorana), kase- roheöölane ja tamme-roheöölane, rohevaksik (Thalera fimbrialis), roheline haisulutikas, roheline kilpmardikas, Rohekärsakas (Chlorophanus viridis), roheline lauluritsikas, roheline tirt (Cicadella viridis); kiililistest rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), rohe-tondihobu (Aeshna viridis), rohesilm-tondihobu (Aeshna isosceles)ja rohevööt-kuningkiil (Anax imperator).

Selgroogseist on Eesti faunas tuntuimad rohe-tüvelised rohe-kärnkonn (Bufo viridis), roherähn (Picus viridis), rohevint (Chloris chloris), rohe-lehelind (Phylloscopus trochiloides).

Paljude loomade roheline varjevärvus rohelises looduses on andnud idee kasutada militaarvaldkonnas ja mujal rohelistes toonides kamuflaažkangaid ja -võrke.

Rohelistes silmades puudub roheline pigment, vaid nagu siniste silmade puhul on roheline silmavärvus optiline illusioon. Rohelise silmavärvuse põhjustab vikerkesta põhikoe vähene melaniinisisaldus, mis annab merevaiguvärvi kuni helepruuni pigmentatsiooni, koos sinaka tooniga, mille tekitab peegelduva valguse Rayleigh' hajumine.

Keegi ei sünni roheliste silmadega. Imikul on kas tume või sinine silmavärvus. Pärast sündi hakkavad melanotsüüdid valgusele reageerides produtseerima lapse silmaiirisesse melaniini.^[14]

Roheline silmavärvus on üks haruldasemaid, neid leidub umbes 2 % inimestest.^[15] Rohelised silmad on enim levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas.^[16] Neid võib leida ka Lõuna-Euroopas, Lääne-Aasias, Kesk-Aasias ja Lõuna-Aasias. Islandil on 89% naistest ja 87% meestest kas sinine või roheline silmavärv. Islandi ja Hollandi täiskasvanute seas läbi viidud uuring näitas, et rohelised silmad on naistel palju rohkem levinud kui meestel.^[17][18]

Ajaloos on maalikunstis kõige varem kasutatud looduslikke anorgaanilisi värvipigmente, esimesed sünteetilised rohelised pigmendid luuakse vaseühenditest hilisantiikajal. Roheliste pigmentide sünteesimise kõrgaeg jääb 19. sajandi esimesse poolde. Rohelisi pigmente on saadud ka orgaaniliste värvainete segamisel side- ja täiteainetega.

• Atakamiit (alates u 2500 eKr Vana-Egiptuses, Vana-Hiinas ja Lõuna-Ameerikas)
• Antleriit (alates u 2500 eKr)
• Malahhiit (2CuCO₃ · Cu(OH)₂, alates u 2500 eKr Vana-Egiptuses)
• Verdigris ehk vaseroheline (Cu(OH)₂ · (CH₃COO)₂ · 5 H₂O, alates u 1000 a eKr)
• Roheline muld
• Volkonskoiit
• Vaseresinaat ja Veronese roheline
• paakspuuroheline (sap green)
• lokao
• Scheele roheline (CuHAsO₃, alates 1775. aastast)
• Koobaltroheline (CoO · ZnO, alates 1780. aastast)
• Schweinfurdi roheline Cu(CH₃COO)₂ · 3 Cu(AsO₂)₂, alates 1814. aastast)
• Ultramariinroheline (naatriumalumiiniumsulfosilikaat, toodeti 1828–1960)
• Kroomoksiidroheline (Cr₂O₃, alates 1838. aastast)
• Viridiaan (alates 1859. aastast)
• Nitrosoroheline (20. sajand)
• Koobalttitanaatroheline
• Ftalotsüaniinroheline

Roheliste värvainete ja värvide saamisel on levinud lahenduseks olnud nende kokkusegamine mõnest sinisest ja kollasest pigmendist või värvainest, nagu kroomrohelise, Hookeri rohelise, nn permanentrohelise või kaadmiumrohelise puhul.

• 
  Lindisfarne'i evangeliaar, Matteuse evangeeliumi incipit. Roheline värv on verdigris.
• 
  Duccio di Buoninsegna Madonna ja Kristuslapse nägude alusmaaling verdaccio on tehtud rohelise mullaga. U 1315.
• 
  Giotto di Bondone Madonna (1320–1330) mantel on maalitud temperas asuriidi, malahhiidi ja miksiidi seguga
• 
  Antonello da Messina Püha Kassianuse altaril (1475–1476) on kõik rohelised maalitud vaserohelise ja plii-tinakollasega
• 
  Pietro Perugino maalil (1503) on osa karjuste rohelised rõivad maalitud malahhiidiga, taustarohelus rohelise mullaga
• 
  Raffaeli "Madonna nelkidega" (u 1506–1507) maastik on maalitud vaserohelise ja malahhiidiga, roheline kardin vaserohelise ja plii-tinakollase seguga
• 
  Vincent van Goghi "Arleslanna" raamatud on maalitud viridiaani, Schweinfurdi rohelise ja pliivalge seguga, laud Schweinfurdi rohelisega
• 
  Suvepäev. Berthe Morisot, 1879. Rohelised pinnad on maalitud Schweinfurdi rohelise ja viridiaani segudega erinevates suhetes

Peamine looduslik roheline värvaine, mida kasutatakse toiduainetetööstuses, on klorofüll mitmesugustes ühendites. E-ained E140 (värvainete indeksis Natural Green 3 või Natural Green 5, magneesiumklorofüll^[19] ja naatrium- või kaaliumklorofülliin^[20]) ja E141 (klorofülli vasekompleksid, värvainete indeksis samuti Natural Green 3) on lubatud kasutusega rohelise toiduvärvi peamine komponent.

Rohekaskollase toiduvärvina kasutatakse asovärvi kinoliinkollast (E104), mis on Euroopa Liidus lubatud, ent mille kasutamisel on täheldatud kõrvaltoimena allergianähtusi; Austraalias, Jaapanis, Norras ja USAs on see keelatud.

Roheline S (E142) on asovärv, mille kasutamine toidus on keelatud paljudes maades, kuna selle tarbimine toob kaasa hüperaktiivsuse, astma-, nõgestõve- ja insomniariski.

Briljantroheline on 1879. aastal sünteesitud rohekas kullaläikeline kristalne vees lahustuv pulber, mida tarvitati antiseptikuna eriti endises Nõukogude Liidus ja postsovetlikus ruumis. 0,1–0,2 % alkoholilahust (solutio viridis nitentis spirituosa) kasutati naha ja limaskestade, 0,5–1 % lahust mädaste nahakahjustuste desinfitseerimiseks. Briljantrohelisele oli omane värvida pealekandmisel nahka tugevalt ja püsivalt intensiivset sinakasrohelist värvi. Tänapäeval ei peeta seda lisaks soovimatule värvile haava puhastamiseks kõige tervislikumaks valikuks aine kuivatava toime tõttu, ehkki Euroopas on briljantroheline lubatud meditsiiniliste ainete nimekirjas^[21].

Samuti kasutatakse briljantrohelist siiamaani värvainena paberi, villase ja siidikiu ning naha värvimisel.

Ilutulestikurakettides kasutatakse rohelise värvusega sädemete saamiseks baariumi soolasid, nagu baariumkloraati, baariumnitraadi kristalle või baariumkloriidi. Vasesoolad annavad põlemisel tüüpiliselt sinise leegi, ent vaskkloriidi lisamine võib tuleleegi ka roheliseks värvida. Veel võidakse pürotehnikas rohelise valguse saamiseks kasutada boori ja kaaliumnitraadi segu suhtes 75:25.

Rohelist seostatakse enesega rahulolu, sisemise tasakaalu ja oma õiguste eest seismisega. Vanas Hiinas on rohelist seostatud humaansusega, Eestis kevade, rõõmu, kasvamise, lootuse ja eluvõimalustega.^[22] Roheline on üks parimaid ja universaalsemaid stressi vähendavaid värve sümboliseerides loodust, see looduse ja haljuse värvus annab tasakaalu ja loob harmooniat, kuna linnaväsimust minnakse välja puhkama ja energiavaru taastama ikka maale. Tasakaalukas värv vähendab ärevust ja tekitab värske olemise imiteerides justkui kosutavat jalutuskäiku loodusesse. Rohelise beežikad ja kollakad varjundid maandavad stressi kõige paremini.^[23]

Max Lüscher on kirjeldanud rohelist armastavat inimest väärika aadlikuna, kelle käitumine vastab tema tõekspidamistele. Vassili Kandinsky on kirjeldanud rohelist kui liikumatust, vaoshoitud jõudu, mis võib uuesti aktiviseeruda ja selles on peidus eluvõimalus, mis puudub hallis värvuses. Puhast rohelist võrdles Kandinsky absoluutse konservatiivsuse ja kindlameelsusega, "kodanliku rahuloluga".^[24]

Brändingus peetakse rohelist ideaalseks värviks toodete puhul, mis on orgaanilised, naturaalsed, turvalisusele või tervisele keskendunud. Rohelise värvi kasutus pakenditel loob mulje, nagu oleks vastavalt pakendatud toode eriti toitaineterikas, veel mõjub roheline värv steriilse ja puhtana. Heleroheline kombineerib rõõmsat ja optimistlikku kollast rohelise lopsakusega, selline roheline kiirgab värskust ja jätab mulje, et midagi uut on juhtumas. Sügav oliiviroheline võib lisada vaoshoitust. Rohelist peetakse kokkukuuluvustunnet toetavaks ja motiveerijaks inimesi sotsiaalsete gruppidega liituma.^[25]

Kuna taimed on rohelised, on roheline looduse ja keskkonna värv. Roheline sümboliseerib ka noorust, elujõudu, viljakust ja tasakaalu, ning on uuenemise, kevade, tervise ja õnne sümbol. Negatiivsetest omadustest sümboliseerib roheline kogenematust, kadedust ja solvumist.

Heraldilise värvina on roheline värv mõnevõrra teisejärguline. Eriti ei soovitata seda kasutada samal vapil koos sinisega.

Paljude riikide lippudel on roheline värvus seotud islamiga (näiteks Saudi Araabia, Liibüa, Iraan, Pakistan, Alžeeria jt).

Usuvärvina on roheline islami tunnus.

Kristluses sümboliseerib roheline tärkamist, kasvu ja loodust ning Jumala tarkust ja ligimesearmastust. Roheline asub taevaliku sinise ja põrguliku punase vahepeal. See on lepitav, rahustav, värskendav, nn "inimese värv". Rohelist on peetud mõtiskluste ning ülestõusmise ootuse värviks. Kristuse rist on lunastus lootuse sümboliseerimiseks kujutatud rohelisena, püha graal võib olla smaragdroheline ja viimset kohtupäeva läbi viiva taevase kohtuniku troon helendab nagu roheline jaspis.

Eriti hindas rohelist värvi Hildegard Bingenist, kes kirjutas mitmel puhul rohelusest ning rohelisest. Kalliskividest hindas ta enim rohelist smaragdi. "Smaragd on võimeline ravima kõiki inimlikke nõrkusi ning haigusi, sest on sündinud päikesest ning koosneb looduse rohelusest".^[26]

Rohelised armeed või Roheline armee (vene: Зелёная Армия) või rohelised (vene: Зелёные) olid relvastatud talupoegade rühmad, kes võitlesid Vene kodusõja ajal (1917–1922) kõigi keskvalitsuste vastu.

Rahvusvaheliselt on roheline omandanud lubava tähenduse. Näiteks foori roheline tuli lubab tee ületada või rannas heisatud roheline lipp näitab, et ujumine on ohutu.

• 
  Roheline foorituli
• 
  Roheline lipp rannas Prantsusmaal
• 
  Avariiväljapääsu tähis festivalialal Kölnis

Austraaliat on nimetatud roheliseks mandriks.

Roheline turg on kaitsealune park Tallinnas. Roheline tänav leidub mitmes Eesti linnas ja väiksemates asulates, Tallinnas leidub ka Rohelise aasa nimeline tänav.

Äntu Vahejärve on järvelubjasel põhja taustal rohelisena näiva vee tõttu nimetatud Äntu Roheliseks järveks.

Boliivias Sur Lipezi provintsis Potosí departemangus asub 4300 meetri kõrgusel mägedes soolajärv Laguna Verde, mis on tuntud oma kuumaveeallikate poolest ja mis on kitsa kanaliga ühenduses teise, Laguna Blanca nimelise soolajärvega.

Teine Laguna Verde nimeline järv on Boliivias ka El Beni departemangus ja kolmas asub Comarapas Santa Cruzi departemangus.

Austrias Steiermargi liidumaal, Tragößi küla lähedal asub Grüner See, mis moodustub kevadiste veetulvade saabumisega mais-juunis (augustist aprillini on alal park) ja mis on oma nime saanud smaragdrohelise värvuse järgi.

Vilniuses asub Nerise jõel Roheline sild (Žaliasis tiltas), mis ehitati aastail 1948–1952 ja mis on üks väheseid skulptuuridega kaunistatud sildu Leedus. Roheline sild (Зелёный мост) asub ka Peterburis Moikal, mis sai nime pärast roheliseks värvimist 1730. aastal. Roheline sild asus kunagi Königsbergis ja oli üks Königsbergi sildadest (neid on alles jäänud vaid kaks) ja selle nimega sild on veel mitmes Euroopa linnas: Gdańskis, Mainzis, Münchenis, Stuttgartis, Hamburgis, Szczecinis; üle Weseri kulgeb Neeseni Roheline sild.

 Pikemalt artiklis Roheline ideoloogia

Paljudes maailma riikides on olemas roheline erakond, mis keskendub oma poliitika keskkonnakaitsele, osalusdemokraatiale ja sotsiaalse õiglusele.

Põllumeeste kogude lipud olid rohelised. Põllumeeste kongressil 18. veebruaril 1934 oli kohal 1850 saadikut ja 140 valdade põllumeeste kogude lippu.^[27]

Rohelise ideoloogia rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted on kirjas üleilmses roheliste hartas.

Praegu tegutseb Eestis Erakond Eestimaa Rohelised, varem on olemas olnud Eesti Roheline Partei ja Eesti Roheline Erakond, mis 9. detsembril 1991 liitudes moodustasid erakonna Eesti Rohelised.

Taastuvate energiaallikate baasil toodetud energiat nimetatakse roheliseks energiaks. Nõnda toodetakse põhiliselt elektrienergiat ja selleks kasutatakse valdavalt tuuleenergiat, päikeseenergiat, hüdroenergiat ja loodete energiat.

Absint ehk rahvapäraselt koirohuviin (hüüdnimega roheline haldjas) on aniisimaitseline, kergelt kibe, kahvaturohelist või valget värvi, kange, destilleeritud alkohoolne jook ja aperitiiv.

Absint oli populaarne 19. sajandi lõpu Prantsusmaal, eriti Pariisis. Siis jõi seda suur osa ühiskonnast, sest see oli odavam kui teised joogid. Restoranides hakati tundi, mil töölt tulnud inimesed jõid enne õhtusööki klaasi absinti, nimetama l'heure verte'iks [löör vert] – roheliseks tunniks.

Üldistavalt võib roheline tähistada kasvavat taimestikku, igasugust rohelust, nagu väljendis "rohelisse minema", "väljasõit rohelisse", "rohelisse uppunud linnake", "rohelisega kaunistatud saal". "Roheline kuld" võidakse öelda väärtustavalt metsa kohta.

Roheline võib osutada noorusele ja kogenematusele, nagu väljendis "noor ja roheline".

Väljend "antakse roheline tee" tähendab, et midagi toetatakse kõiki takistusi kõrvaldades. Väljend "haljale oksale saama" tähendab heale järjele saamist, edukust, rikkust ja heaolu.

Ebameeldivate tunnetega seostub roheline väljendites "ennast roheliseks vihastama", "on vihast roheline" ja "läks kadedusest roheliseks". Võimalik on, et see tuleb seosest sapiga.

 Pikemalt artiklis Roheline liikumine

Roheline liikumine ehk ökoliikumine on keskkonda ja jätkusuutlikkust propageeriv liikumine ja nende pooldajad. Väljendid "roheline", "roheliselt mõtlema", "roheline eluviis", "roheline ideoloogia", "roheline energia", "roheline erakond" jne on üheselt arusaadavad, kuigi rohelise liikumise teoreetilised ideed on üpris noored - roheline liikumine ehk ökoliikumine sai alguse 1970. aastatel. "Roheline eluviis" on sünonüümne väljenditega "säästlik eluviis" ja "jätkusuutlik areng".

Termin "rohepesu" tähendab ökoeksitamist – keskkonnavaenuliku tegevuse, mida sageli kasutavad suurkorporatsioonid, esitamist ühiskonnale heateona, sageli reklaamitrikina, samas kui tegelikult jäädakse endiselt vana juurde, kasutades keskkonnavaenulikku või jätkusuutmatut tehnikat.

Roheline laine on valgusfooride töörütm, mis võimaldab sõidukeil õige sõidukiiruse puhul peatusteta liikuda.

• Roheline värv Eesti omavalitsuste vappidel
• Värvuste loend A–Y

M. Uusküla. Elav, rõõmus ja vallatu roheline keeles, meeles ja sümboolikas. - Sirp, 07.05.2021

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Roheline

Vikisõnastiku artikkel: Roheline

Tsitaadid Vikitsitaatides: Roheline